Päikesekiisu rühma laste muinasjutud

Muinasjutt „Elas kord Eestimaal…”

Elasid kord Eestimaal eestlased. Eestlased hakkasid põldu harima ja kündma. Nad tegid palju tööd. Nad sõid natuke saiakesi, liha, kala, vorstikesi ja jõid peale õunamahla. Eestlasi elas Eestimaal sada. Ükskord püüdsid eestlased hästi palju dinosauruseid. Nad tahtsid dinosauruseid kodustada. Nad läksid hobustega. Dinosauruste püüdmiseks kasutasid nad võrke. Kuna metsas elas väga palju dinosauruseid, läksid eestlased neid metsa püüdma. Eestlased hiilisid tasakesi dinosauruste lähedale ja viskasid võrgu kolmele dinosaurusele peale ja panid nad hobuse vankrile. Nad viisid dinosaurused koju ja ehitasid neile telliskividest koopa ning kaunistasid koopa lehtedega. Nad läksid uusi dinosauruseid püüdma ja viskasid veel neljale dinosaurusele võrgud. Nad ehitasid neli koobast ja toppisid koobaste praod lehtedega kinni. Nad püüdsid kinni dinosauruste beebid. Metsast püüdsid nad veel lendavaid dinosauruseid, viisid nad koju ja ehitasid puurid. Inimesed tegid dinosaurustele toitu. Dinosaurused hakkasid sööma ja inimesed punusid edasi võrku ja vaatasid dinosauruste raamatuid. Dinosaurustele anti joogiks vett. Maale langesid järsku meteoriidid. Tuli suur pauk ja maavärin. Osa dinosauruseid hukkus. Hiljem läksid inimesed dinosaurustega jalutama. Inimesed elasid dinosaurustega õnnelikult elu lõpuni. 

Päkapikk metsas kuuske otsimas.

 Elas kord üks päkapikk. Päkapikk oli punane ja natuke valge. Päkapikk elas ilma loomadeta metsas. Metsas kasvasid rohelised kuused. Metsas oli talv ja kuused olid lumised. Päkapikk elas väikses majas, kus ei olnud rõdu. Majas oli puuahi, aknad olid väikeste ruutudega ja katus oli kumera kujuga.

Ükskord läks päkapikk kuuske otsima, sest ta tahtis jõuludeks kodu kaunistada. Päkapikk alustas teekonda jalgsi. Ta leidis helepruuni põdra, kes oli väikest kasvu ja üsna karvutu. Ta kutsus põdra endaga koos kuuske otsima. Nad otsisid ja otsisid kuni eksisid ära, sest nad läksid liiga sügavale metsa. Mets oli täis kuuseokkaid. Puude otsas olid valged oravad, kellel silmad sätendasid. Puude koor oli väga kare ja kuused olid valged. Päkapikk tundis kurbust, sest ta igatses oma päkapikkudest sõprade järgi. Ta kallistas oma põtra ja palus, et põder juhataks ta koju tagasi. Põder ütles: „Me ei lähe veel koju, sest me ei ole veel kuuske leidnud”. Põder tegi päkapikule ettepaneku koos kuuske otsida. Põder ütles: „Otsime kuuske minu jala jälgede järgi”. Ja nad hakkasid otsima. Järsku päkapikk ja põder avastasid, et nad seisavad ühe ilusa juba oravate poolt kaunistatud kuuse kõrval. Kuusk oli kaunistatud pähklite, käbide, tammetõrude ja kastanitega ning üleval kuuse otsas oli oravate meisterdatud puukoortest kuldne täht. Kuna kuusk oli kaunistuste all lookas ja ümber kukkumas, pani päkapikk kuusele toigastest toed. Päkapikk tahtis kuuse koju viia, sest oravad ütlesid, et nad kaunistasid selle kuuse just päkapiku jaoks ära. Päkapikk ja põder ehitasid koos puust saani, et kuuske koju viia. Põder aitas päkapikul saani jaoks oksi tassida. Kui saan sai valmis, saagis päkapikk kuuse maha ja pani saani peale. Teel koju kukkus kuusk kogu aeg saani pealt maha, sest kuusk oli liiga suur. Kodutee leidsid nad mõttejõul. Kui nad lõpuks väsinult koju jõudsid, läksid nad kohe magama. Nende magamise  ajal tuli jõuluvana ja sättis kuuse tuppa. Kui nad üles ärkasid, ehmusid nad ära, kes küll kuuse üles pani. Siis nad nägid suuri lumiseid jälgi ning päkapikk taipas, et see abiline oli olnud jõuluvana ise. Nüüd nad said asuda põdraga imelist jõulusööki valmistama. Kui jõulusöök valmis, katsid nad laua ja asusid jõule pidama. Nad olid väga rõõmsad, et olid leidnud metsast ilusa oravate ehitud kuuse ning sellega, küll mõningate äpardustega lõpuks siiski õnnelikult koju jõudsid.