Tuesday, November 22, 2011

Mäng muusika saatel

14. novembril osalesid Päikesepesa, Päikesepõrnikate, Naerulindude ja Päikesejänku rühmade lapsed projektis "Mäng muusika saatel", mis toimus Estonia talveaias.

Läbi mängu õppisid lapsed, mis on teater, mis etendus, kes dirigent, milliseid mänge
mängitakse ooperimajas.




Kõik lapsed said süüa teatrikommi ja kingituseks kaunid rahvusooperi kroonid.



Isadepäev


Isadepäeva pidu tähistati lasteaias juba traditsiooniks saanud töötubade ja pidulauaga. Peole olid oodatud nii emad, isad, vanaemad, vanaisad kui ka õed ja vennad. paljudes rühmades algas pidu suure meisterdamisega ja lõppes mõnusa istumise ja maiustamisega rühmades.

Pidu oli seatud nii, et lusti jaguks nii väikestele kui suurtele. Esmalt said isad koos lastega saalis, muusika ja võimlemise töötoas Liina, Tiina, Merlini ja Külliga laulda ja lõbusaid mänge mängida. Laulumäng "Kui sul tuju hea", tempokas võimlemine ja põnevad sportmängud lõid kõikides külalistes mõnusa meeleolu, et suunduda edasi puutöötubadesse meisterdama.

 

Esimeses meisterdamise toas ehk Päikesejänkude rühmas said lapsed koos isadega õpetaja Katrini juhendamisel valmistada koju toreda võtmete hoidja. Selleks, et töö õnnestuks, pidid lapsed ja vanemad tegema hoolsasti koostööd - isad valmistasid ette puidutöö osa ja toksisid naelu ning lapsed andsid lõppviimistluse ehk kaunistasid võtmete hoidja just endale meelepäraste maalingutega. Mõned julgemad said muidugi proovida ka isa hoolsa pilgu all haamriga toksimist.



Teises töötoas ehk Päikesepõrnikate rühmas võttis külalisi vastu õpetaja Anu, kellega koos sai meisterdada põnevaid vanaaegseid puidust loomi. Isad voolisid nugadega puupulkadele elu sisse ning lapsed joonistasid loomakestele näod.




Meisterdused valmis suundusid kõik pidulised oma rühmadesse ja jätkasid õhtut peolaua taga, kus lapsed isadele nii mõnegi vahva üllatuse üle andsid (tekst: Silvia Kahju).

Marti, marti .....



Mardilaupäeval jooksid marti Päikesepesa rühma lapsed. Kodust olid kaasavõetud riided ja peakatted ning hommikul tehtud ka "mardinägu". Riietasime end mardisantideks ning jooksime marti teistes rühmades ja köögis. Lapsed mardijooksu ajal kõik tublid - igaühel oli selge kas mõistatus või "tähe" näitamine.
Häid emotsioone kogusime palju ja mardiannid rändasid esialgu mardiisa põue.
Pärast mardijooksu valisime rühmas hääletuse teel stiilsema "mardipoisi" ja "marditüdruku" ....
Meeleoluka hommiku lõpetasime andide söömisega!
Teie Mardiema ja Mardiisa (tekst: Aet Vahemäe)



Marti jooksid ka Naerulindude lapsed ......

Sisse mina viskan seemneõnne,
õuele hoosteõnne,
kaduksele kaeraõnne,
tänavalle täkuõnne,
väravasse varsaõnne.
 
Viskan sisse viljaõnne,
katusele karjaõnne!

Monday, November 21, 2011

Vanaaja asjad

Novembrikuu esimesel nädalal olid lasteaia kõikides rühmades avatud näitused teemal "Vanaaja asjad", kus lapsed said tutvuda erinevatest aastakümnetest pärit eksponaatidega.




Näituse korraldamisele aitasid usinalt kaasa lapsevanemad, kes kodustest varudest kõige huvitavamad vaatamisväärsused lasteaeda kohale rassisid. Näituselt võis leida vanu aabitsaid, vokke, samovare, höövleid, lamba pügamise kääre, fotoaparaate, margapuid, gloobuseid, linikuid, nõusid, villakraase, sametist 80-ndate mänguasju .........


                                    
 Kuna pisikesed näitused olid üleval kõikides rühmades, oli lastel ja õpetajatel hea põhjus külastada ka sõpru teistes rühmades.



Põnevat vaatamist ja uudistamist jagus nii lastele kui ka lapsevanematele (tekst: Silvia Kahju).


 




Monday, November 14, 2011

Meie majas...

Sügisene saal.

Mida kogusin Kolletamiskuul:

Kuueaastased meil seekord
nägid palju põnevat-
kuidas leib saab viljaterast,
muusika kuis kõneleb,
vesi Ülemiste järvest
meie kraanis vuliseb.
Päris kooli lapsed jälle
lasteaias mängisid,
ette lugemise päeval
emmed-issid lugesid.
Õunad, koogid sügislaadal
meie suhu pugesid.

                                                                                   autor: Külli Eplik


11. oktoobril osalesid Päikesepõrnikad Mustpeade majas lasteprogrammis "...las laps proovib...". See oli jalutuskäik läbi põneva ja salapäraseltt keskaegse Mustpeade maja, mille saalides lapsed sattusid erinevatesse olukordadesse. Ja kõik oli ehtne - päris orkester (Tallinna Kammerorkester), tõeline balletitund (Kaie Kõrbi Balletistuudio) ja nüüdistantsu stuudio (Tallinna Tantsuteater). Lapsed said lähealt kuulata-vaadata, katsuda, proovida ja kaasa teha.



Tädi Jane vestlusringis rääkimas ja näitamas slaide vee säästlikkusest


.... ning demonstreerimas, kuidas veetorud võivad umbe minna.



Tulge, tulge ruttu kõik,
kutsub sügislaada hõik!



Laadaletid täitusid lastevanemate kaasabil päris kiiresti. Suur aitäh kõigile!




Mis see küll olla võiks?
Loomulikult kompostikast, mis saab tänu onu Karli osavatele kätele varsti valmis!

Muusika kõneles sel päeval viiuli keeles.



Monday, November 7, 2011

Õpetaja Laine....

...pidas 23. septembril 70. juubelit. 


 1. Kuidas tekkis soov kasvatajaks saada?
- Noorena hoidsin tihti naabrite ning
   sugulaste lapsi ja nii ta läks.

 2. Kaua oled töötanud Lasteaias Päikene?
- 43 aastat.
 
3. Mis meeldib selle töö puhul kõige rohkem?
- Meeldib lastega suhelda, meeldib nende rõõmsameelsus ja siirus, toredad ütlemised, mis tuju heaks teevad. On liigutav, kui aastate pärast lapsed meeles peavad.


4. Mis on selle töö puhul kõige raskem?
- Kõige raskem on jõuda lastega üksmeelele reeglite järgimise suhtes. Panna lapsi mõistma, et needsamad reeglid kehtivad ka täiskasvanuelus.

5. Mis on Sinu huvid ja hobid?
- Juba noorena alustasin postkaartide kogumisega.
   Meeldib ka lähedastega aega veeta ning
   televiisorit vaadata.

6. Milline oli Sinu lasteaiakogemus?
- Minul lasteaiakogemus puudub. Kasvasin 
   maakohas, kus lasteaeda polnud.
   Mind hoidis vanaema.


7. Kelleks Sa tahtsid lapsena saada? 
- Tahtsin saada poemüüjaks.

Sunday, November 6, 2011

Põrnikad Vabaõhumuuseumis.

Kolm koolirühma külastasid oktoobris Vabaõhumuuseumi õppeprogrammi "Viljaterast leivani". Päikesepõrnikate kord jõudis kätte 6.oktoobril. Peale rännakut jalgsi, trolli ja bussiga võttis meid esimesena sihtpunktis vastu hobune Ulaan. 27.aastane staažikas muuseumitöötaja Ulaan mahutas mudilased oma vankrile ning tegi vahva sõidu Vabaõhumuuseumi territooriumil. Kui hobune koos põrnikatega taas lähtekohta naasis, ootas järgmisena ees hämar ja suitsulõhnaline rehetare. Lapsedki leidsid kohe, et ruumis oleks just nagu singi lõhn. Partel kuivavate viljavihkude, suure reheahju ning savipõrandaga rehetuba viis meid nõiaväel aastakümnete taha ja nagu sellele ajale kohane, oli tarvis tarele peremeest ning perenaist. Peremeheks passis hästi Raimond. Kuna vastse peremehe nimi olevat rohkem uuema aja oma, sai Raimondist hoopis Rein. Rein valis perenaiseks Katarina, kes oma ajaloohõngulise nimi alles sai jätta.
Hobuvankril Vabaõhumuuseumis.

Edasi liikus meie "talurahvas" avarasse rehealusesse, kus eesotsas peremehe ning perenaisega iga laps rehepeksmist proovida sai. Koodil aitas nobedamini ringi käia rehepeksulauluke, mis juba vanal ajal sedasorti raske ning üksluise talutöö lõbusamaks muutis. Vilja tuulamiseks kasutati vanasti küll suurt sõela, kuid põrnikad said ka kahe peopesa abil suurepäraselt hakkama. Kui "väikese talupere" tarvis leidusid Vabaõhumuuseumis ka jõukohased koodid, siis muinasjuttudest tuntud käsikivi oli sama suur ja raske, nagu see vanasti tõenäoliselt olla võis. Ei hakanud selle peale laste ramm, ega eriti ka õpetaja oma. Õnneks leidus köögis, kuhu meie rada järgmisena viis piisavalt jahu ning lapsed said pisut ka leivateo saladusi avastada.
Peremees Rein/Raimond rehte peksmas.
Väike perenaine tuulab vilja.
Ka teise rahvuse esindajale meie tegemised meeldisid.
Kes jaksab käsikivi ringi ajada?
Leivategu.
Kaapekakud.


Meie seikluse alguses rehetoas pingil istudes arvasid mõned lapsed, et vanasti jõudis vili põllult veskisse kastiautos. Läbi muuseumiväravate taas tänapäeva astusid kõik mudilased aga teadmisega, et tee viljaterast leivani oli palju keerulisem ning raske töö tulemus
(tekst: Anu Soojärv).