Thursday, February 9, 2012
Wednesday, February 8, 2012
Ideaalne päev lasteaias läbi lapsevanema silmade
KOKKUVÕTE KÜSITLUSEST “Ideaalne päev lasteaias läbi lapsevanema silmade”
Uurimuse jaoks oli koostatud küsimustik, millele vastas 20 lapsevanemat -17 ema ja 3 isa. Küsimustik hõlmas 7 punkti: lasteaeda saabumine, söök, õueminek, õppetöö, magamine, õhtused tegevused ja kojuminek
!!!!!Küsimustikuga tahtsime välja selgitada, kui palju ühtivad õpetajate ja lapsevanemate arusaamad lasteaia elus toimuvast ning mida peavad lapsevanemad oma laste toimetamiste juures tähtsaks.!!!!!!
Lasteaeda saabumisel pidasid lapsevanemad kõige olulisemaks seda, et lapsed saaksid koos vanemaga rahulikult esikus toimetada ja siis sobival ajal rühma tulla. Oluliseks peeti ka õpetaja poolset hommikust suhtlemist. Mõni lapsevanem tahtis, et lapse võtaksid uksel vastu kõik tema sõbrad.
Söömise juures peeti kõige tähtsamaks lauakombeid, lapse oskust öelda toidu eest “aitäh” ning soovida “head isu”. Peaaegu kõik lapsevanemad kinnitasid, et laps peab toitu alati maitsma ning alles seejärel tegema otsuse, kas ta soovib toidu lõpuni süüa. 8 lapsevanemat pidas oluliseks noa ja kahvliga söömist, 10 seevastu lusika kasutamist. 3 vanemat arvas, et laps peab toidu alati lõpuni sööma. 2 vanemat arvas, et laps teeb toidu osas oma valikud ise. Pooled küsimustikule vastanuist leidsid, et laps peab oma nõud viima õpetaja abi lauale.
Õue minnes peeti 100 % oluliseks, et laps riietaks end ise, kuid õpetaja vaataks lapse enne välja minekut üle. Oluliseks peeti ka kapi korrektsust - laps peab oma riided ilusti kappi paigutama. Eriarvamusi oli õue minemise osas, osa vanemaid arvas, et õpetaja peab minema alati õue koos lastega (ühel ajal), teised seevastu, et osad lapsed, kes on riides, lähevad õpetajaga õue, aeglasemini riietujaid abistab õpetaja abi ja toob lapsed järgi. 1 vastanuist arvas, et õpetaja peaks korrastama laste riideid ja kappe.
Õppetöö osas valitses suur üksmeel ( 99,5 %). Lapsevanemad leidsid, et laps peab igal juhul õppetööst osa võtma ning õppetöö peaks käima läbi mängu ja vastama koolieelse lasteasutuse riiklikule raamõppekavale. 1 lapsevanem arvas, et lasteaed on enne kõike mängu koht. Kindlasti soovitakse, et õpetaja tegeleks iga lapsega individuaalselt ning annaks omandatule lisaks ka raskemaid ülesandeid.
Uneaeg on 17 lapsevanema arvates lapse arenguks vajalik ning see on mõeldud puhkamiseks ja rahunemiseks. Palju lapsevanemaid toetas ka mõtet, et kui lapsel pole und, võib ta vaikselt voodis puhata, kuid samas ei tohi ta kaaslasi segada .
Õhtuste tegevuste koha pealt olid mõtted erinevad. 13 vastanut pidas oluliseks, et õhtuti saab laps valida omale ise meelepäraseid tegevus. 12 vanemat arvas, et õhtune aeg on oluline mängimiseks. Tähtsaks peeti ka seda, et õpetaja õhtuti lapsega individuaalselt tegeleks. Ära oli märgitud ka huvitegevustest osavõtt.
Sajaprotsendiline üksmeel valitses kojumineku osas, kõik 20 vanemat leidsid, et
laps koristab koju minnes oma mänguasjad ja läheb riietuma, laps lahkub lastaiast rõõmsatujuliselt, ütleb sõpradele ja õpetajale “head aega” ning lapsevanem saab õhtuti tagasisidet lapse päeva kohta.
Antud küsimustik näitas meile seda, et nii palju, kui on inimesi on ka arvamusi. Meie lasteaias proovime leida kuldse kesktee, mis kõiki osapooli rahuldaks. Samas saame tõdeda, et Päevalille rühma lapsevanemad on lasteaiaelu ja -toimetamistega kursis ning paljudes küsimustes õpetajatega üksmeelel ning õpetajaid selgelt toetavad. Aitäh Teile selle eest! (kokkuvõtte tegi õpetaja Silvia Kahju)
MIDA JUKU EI ÕPI, SEDA JUHAN EI TEA.
SELETUS PÄEVALILLE RÜHMA ISALT:
JUKU ON JUHANI HÜÜDNIMI. TEGEMIST ON ÜHE JA SAMA INIMESEGA, SEEGA KUI JUKU EI ÕPI, EI SAA KA JUHAN MIDAGI TEADA.
Monday, February 6, 2012
Wednesday, February 1, 2012
Mida silmasin südakuul
Kui kolmekuningapäev sai läbi,
siis vanasõnalavastusi nägin.
Kui talvetaat avas külmaväravad,
võis lusti lüüa talispordinädalal.
Kui ainult lund veel rohkem tuleks alla
ja pisut-pisut ka veel sulataks,
siis ükski laps meil toas ei maldaks olla,
vaid õues lumememmel` palle veeretaks.
(autor Külli Eplik)
siis vanasõnalavastusi nägin.
Kui talvetaat avas külmaväravad,
võis lusti lüüa talispordinädalal.
Kui ainult lund veel rohkem tuleks alla
ja pisut-pisut ka veel sulataks,
siis ükski laps meil toas ei maldaks olla,
vaid õues lumememmel` palle veeretaks.
(autor Külli Eplik)
![]() |
| ....kelgumäel |
![]() |
| ...lumejäneseid mängimas |
![]() |
| ...jäähoki nõuab päris palju osavust |
![]() |
| ...lumejalgpalli mängimas |
Thursday, January 26, 2012
Jõuluaeg
akna taga päkapikk,
advendihommikud on läbi
küll on ootamine pikk,
Salmid ammuilma peas,
oldud igatpidi hea,
väsitav on päevatöö
ees veel pikad talveööd....
...ja siis lõpuks lapse ees
seisis ehtne JÕULUMEES!
(autor Külli Eplik)
22. jõulukuupäeval avasime õuesõppe väljakul lindude söögimaja koos linnukese söögipalve lugemisega:
Linnukene kullakallis,
kust sa leiad toitu kallist,
siis kui väljas külm ja pime,
toitu sul on leida ime,
kuid kui lendad söögimajja,
toitu sinul leida aitan,
seemet, tera, rasvapalli,
leiadki sa päevast hallist.
Ja kui linnul kõht on täis,
maailm jälle rõõmsam näib.
(autor õpetaja Tiiu Nordmann)
(autor õpetaja Tiiu Nordmann)
Meie jõulupeo tegi põnevaks juba see, et lapsed olid kõik kas rahvariietes või vanaaegse hõnguga riietes. Suur ja meeldiv üllatus ootas meid saali sisenedes, kuis võttis vastu vana rehituba, kus nii kuusel, kui ka laes rippusid õlgedest ja roogudest valmistatud jõulukroonid ja ehted. Saal oli kuidagi väga pidulik ja isegi pühalik. Lapsed ise olid koos õpetajaga valmistanud õlgedest jõulupuu kaunistusi ja äratundmisrõõm oli suur. Vanemad vaatasid oma silmaterakeste esinemisi suure andumusega.
Friday, December 16, 2011
Tuesday, December 6, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)




















































