Monday, January 30, 2017

Kuidas algas punase tulekuke aasta lasteaias?

Esmaspäeval, 30. jaanuaril 2017 tähistasime üheskoos punase tulekuke aasta algust. Rääkisime, et aasta värviks on PUNANE.
Veel jätsime meelde, et kukk on vaimustatud punakas-kollakatest lampidest ja valgusefektidest. Kukk armastab erksaid ja säravaid värve. 
Kuke aasta alguse tähistamisel istusime ringis ning kaetud oli ümmargune laud. Hiinlased arvavad, et edu ja õnne toob see, kui istutakse ümmarguse või ovaalse laua ümber. 
Laual olid meil punased esemed ning mandariinid. 

Veel viisime laste seas läbi väikese viktoriini jah/ei vastuse variantidega.

kuked magavad õrre peal - JAH
kukele meeldib süüa vihmausse ja viljateri - JAH
kuke ja kana poega kutsutakse kutsikaks - EI
lapsed õpivad vahel Kukeaabitsast - JAH
kukkedele meeldib hommikuti kaua magada - EI
kukk oskab väga hästi kireda - JAH


Punase tulekuke aasta algusepidu vaata SIIT!





Friday, January 27, 2017

Talvine spordinädal

Ajavahemikul 23.-27. jaanuar 2017 leidis aset meie traditsiooniline talvine spordinädal.
Spordinädala toreda ülesehituse ja läbiviimise eest kuuluvad tänusõnad 
liikumisõpetaja Anabell`ile!

Vaata meie "talviseid spordialasid" SIIT!



Thursday, January 26, 2017

Üllatushommik Vikerkaare rühmas

Meie armas õpetajaabi Marika tuli õues meile vastu ja rääkis, et postiljon tõi meie rühmale 
uhkes kollases ümbrikus kirja.

   



 KALLIS VIKERKAARE RÜHM

Kohtusin kord teie õpetajatega ja nad rääkisid, et lasteaias Päikene Vikerkaare rühmas käivad väga tublid ja armsad lapsed. Õpetajad näitasid mulle ka teie pilte ning jutustasid, milliseid mänge te armastate mängida. Kuulsin, et teile meeldib mängida suurte klotsidega, ponide ja petshopidega ning armastate ka lauamänge - eriti lauamängu Halli Gallit.
Rääkisime, et vahel aga kaklete ja tülitsete omavahel ka. Jäite mulle meelde ja südamesse ning mõtlesin, et teen Vikerkaare rühmale üllatuse ! Üllatus aitab teil olla üksteisele hea kaaslane.
Aga enne, et üllatus kätte saada – tahan, et mängiksite ühe aardejahi mängu. Õpetaja saadab mulle teist pildid ja kirja, kui hästi te tunnete oma lasteaia ümbrust.


Põnevat mängimist,
Taanimaa kroonprintsess 




Nüüd läks väga põnevaks ja alguse sai tõeline aarete jaht.

1. OTSI ÜLES KOHT, KUS ON ROHELIST VÄRVI SUURED PLASTMASSKASTID, NENDE SISSE SAAB SODI ÄRA VISATA- ARVA ÄRA, MIS NEED ON?
OTSI NÜÜD ÜLES NENDE KÕRVAL ASUVAD SUURED PUUST EHITATUD KASTID, KUHU VISATAKSE PUULEHTI JA -OKSI. LEIA ÜLES ÜHE PUUST KASTI VAHEL OLEV UUS VIHJE EHK UUS ÄRAARVAMISE LEHT.



2. SEAL ARMASTAD SA KÄIA RONIMAS. OTSI HOOLEGA RONIMISVÕRGU JUUREST UUT VIHJET.



3. TALVEL SAAD SEALT ALLA LASTA. PANE OMA SÄRAVAD SILMAD TÖÖLE JA LEIA UUS LEHT!



5. OTSI ÜLES MÄNGUVÄLJAK, KUS ON SUUR LIUMÄGI JA PUUST MÄNGUMAJA. MINE HIILI MÄNGUMAJA ÜMBRUSES, VAATA LÄBI KÕIK NURGAD!


6. KOHT, KUS ANTAKSE LINDUDELE SÜÜA, SEAL LIGIDAL ON KA VALGET VÄRVI HÜTT, MINE VAATA HÜTI SISSE JA LEIA ÜLLATUS!



AHHOI!! TERE VIKERKAARE LAPSED!

MINA OLEN „SÕBER KARU” JA HAKKAN ELAMA KOOS VÄIKESTE KARUDEGA TEIE RÜHMAS!
MEID SAATIS TEIE JUURDE TAANI KROONPRINTSESS MARY.
KUNAGI AMMU ELASID MEIE ESIVANEMAD AUSTRAALIAS, AGA SIIS LEIDIS MEID PRINTSESS MARY ÜLES JA VIIS TAANIMAALE ELAMA.
KOOS ÕPPISIME TEISTE LASTEGA, KUIDAS OLLA HEA SÕBER JA KAASLANE. NÜÜD ARVAS PRINTSESS, ET MEID ON VÄGA VAJA VIKERKAARE RÜHMA. NII ME SIIA REISISIMEGI ÜLE MAA JA MERE.
TEATE, MIS VEEL! TE SAATE ENDALE PÄRISEKS VÄIKESE SÕBRA - OMA ENDA KARU.
MÕELGE ENDA VÄIKESTELE KARUDELE NIMED. PRAEGU SAATE VÕTTA KARUD ENDALE KOJU KAASA JA KOOS EMMEDE JA ISSIDEGA KAUNISTADA UUE SÕBRA ÄRA, VÕIB OLLA SAATE KOOS VANEMATEGA TEHA KARULE KA RIIDED SELGA..
PRAEGU AGA OLGE TUBLID LAPSED, TE SAATE KARUSID HOIDA KODUS KUNI JÄRGMISE NÄDALA NELJAPÄEVANI, VÕITE NII NENDEGA TUTVUDA JA MÄNGIDA.
MA PALUN, ET UUE NÄDALA NELJAPÄEVAL TOOKSITE KARUD LASTEAEDA TAGASI. SIIS ME HAKKAME KOOS KARUDEGA LASTE KOOSOLEKUT PIDAMA!
NÜÜD, KUI KARUD OLETE LASTEAEDA TAGASI TOONUD, SIIS NAD JÄÄVADKI LASTEAEDA NIIKAUAKS, KUNI TEIST ON PÄRIS KOOLILAPSED KASVANUD. VIIMASEL LASTEAIA PEOPÄEVAL SAATE OMA SÕBRA ENDA JUURDE KOJU KAASA VÕTTA JA NII TA SULLE KOJU JÄÄBKI.
SENIKAUA MEIL ON VÄGA PALJU MÄNGE, MIDA KOOS VÄIKESTE KARUDEGA TAHAME KA TEILE ÕPETADA. MEID KÕIKI OOTAVAD EES VÄGA PÕNEVAD JA TOREDAD UUED MÄNGUD!








Wednesday, January 18, 2017

Õuesõpe jaanuarikuus

NAERULINNUD
(õpetaja Annela)

Vestlesime lastega tormisest ilmast ning proovisime maast leitud okstest "kirjutada" oma nime esitähe (eelnevalt toas kordasime kõikidega tähed üle).




MESIMUMMUD
(õpetajad Külli ja Kaili)

Mesimmide õppemäng "Erinevate kodude leidmine etteantud tunnuste alusel"
Mängu käik: 
Laps (mängujuht) näitas ette erinevaid liigutusi, häälitsusi, teised matkisid teda, liikudes mängujuhi "koju", 
mis oli eelnevalt kokku lepitud.

Kõik lapsed said olla mängujuhid!

Vaata tegevust SIIN!



VIKERKAARE ÕUESÕPPEPÄEV

(õpetaja Silva)



Meisterdasime lastega okstest, lehtedest ja lumekuubikutest Hamba Mari. Jutustan:

Hamba Mari lugu

Igal hommikul käis Mari enda hambaid pesemas ning tervitas oma säravvalgeid hambaid: Tere hommikust hambad!”. Hambad suurest rõõmust alati vastasid: “Tere hommikust, Mari!”

M: “Küll mul on hea meel, et mul on nii ilusad ja terved hambad!”

H: ”Jah, aga vaata, et sa meile ikka ilusasti närimistööd ka annaks ja sööd ikka tervislikku toitu. Oleme väga rõõmsad, et meie eest hästi hoolitsed!”

(Loeme lastega kokku, mitu hammast on Maril suus)

Hamba Mari läheb kööki ning ema annab hommikusöögiks neljaviljaputru. Peale närib Mari kapsast ning kuuleb, kuidas ka hambad suus on rahul, et saavad närimismängu mängida.

Lõunaks aga tuleb külla tädi Malle. Tädi Mallel on üllatus ning kingib Marile suure kotitäie lutsukomme. Tüdruk on nii rõõmus ja asub kohe komme sööma. Nii möödub lausa terve päev, mil neiu magusakoti kallal käib ja muudkui uusi maiustusi sisse pugib..

Samal ajal aga hammastel tekib omavaheline vestlus:
1. Hammas: ”Ei tea, kas Mari on meid täiesti ära unustanud? Lutsutab muudkui seda kummalist asja, millest niipalju suhkrut välja voolab!”
2. Hammas: „Imelik jah! Ta lubas meid ju hoida.. Nüüd terve päev aga magusa sees elamegi. Varsti tulevad ka sööbikud ja pisikud meile kallale. Mis siis saab?”
3. Hammas: ”Ah teate mis! Mängime Marile vingerpussi. Niiviisi magusa sees end leotades ja pisikuid oodates hakkab igav. Loeme õige mängust väljalangemis luuletust ja mängime peitust!”
Kõik hambad: „Hurraaa! Jaaa!”

(Uurin lastelt, millist väljalangemise liisusalmi nemad teavad ja kõik loevad hammastega ühel meelel kaasa „Üki-kaki-kommi-nommi, vanamees hüppas üle pommi.. jne
Kusjuures ajast-aega kõik teavad seda üht ja sama liisusalmi, aga ise seda konkreetset neile õpetanud pole.)



  

Mängust välja jäi kaheksast hambast üks, kes oskas ennast väga osavalt ära peita.
(Arvutame lastega mitu hammast alles jäi)
Õhtul tuli Mari hambaid pesema. Pärast pesu aga jäi vaatama ja mõtlema, et midagi oleks nagu puudu. Mis see küll on? Ei tea... No pole hullu. Ning nii läks Mari magama.
Hommikul hambaid pestes sai nüüd tüdruk aru, et üks hammas on ju täiesti ära kadunud.
Mari ehmunult: ”Mis juhtus, miks minu üks hammas kadunud on?”
Hambad: „Ise sa neid komme muudkui lutsutasid, mis meil muud siis teha oli. Hakkasime peitusmängu mängima!”
M: „Häh, olete alles rumalad ja vastikud! Mina söön, mida mina tahan ja teie peate oma tööd tegema ja ilusati suus olema!”
Nii marssis tüdruk näost punasena enda tuppa edasi komme lutsutama.
Aga hambad ei jätnud samuti jonni ja järjekindlalt muudkui mängisid peitust edasi.

(Loeme lastega liisusalmi ja arvutame. Mitu hammast kadus ära? Mitu jäi alles.)

Lõpuks jäi alles ainult üks hammas. Õhtul nutusena ja näost punasena pesi Mari oma viimast hammast ning küsis: „Miks sina siis mul ainsana alles jäid?”

(Lapsed, mis arvate teie, miks hammas alles jäi? Lapsed teadsid öelda, et ega hammas üksi saanud endale väljalangemise luuletust lugeda.
Kas Marile ikka tulevad uued hambad asemele? Arvasime, et kui Mari lubab, et hakkab vähem magusat sööma, peseb hambaid ja kasutab hambaniiti, siis kindlasti kasvavad talle uued hambad. Aga siis on uued hambad jäävhambad ja neid tuleb väga hästi hoida.)


Muinasjutt muudetud endale käepärasemaks teatritükist „Lutsukomm ja 200 vanaisa”.




PÄIKESEPÕNGERJAD
(õpetaja Mariza-Monika)

Meie, Päikesepõngerjad moodustasime mahalangenud okstest silpe ja 
püüdsime neid siis ka kokku lugeda.




PÄIKESEPÕNGERJAD
(õpetaja Leane)

Värskelt maha sadanud lumi tekitas lastes tegutsemislusti. Lapsed veeretasid suured lumepallid ja võrdlesid neid omavahel - suurem, väiksem, kandiline, piklik jne).
Veel võrdlesid lapsed oma saapaid ja puhtale lumele tehtud jalajälgi - saapamustrit.




PÄIKESEPÕRNIKAD
(õpetaja Mare)



PÄIKESEPÕRNIKAD
(õpetaja Kadri)

 



PÄIKESEPESA ÕUESÕPE
(õpetaja Aet)

Vaata õuesõppetegevusi SIIT!



PÄIKESEJÄNKUDE ÕUESÕPPETEGEVUS
(õpetajad Kristin ja Katrin)

Orienteerumine lasteaia loodusrajal, mõistatuste lahendamine.





PÄEVALILLE ÕUESÕPE
(õpetaja Kai)



PÄEVALILLE ÕUESÕPE
(õpetaja Silvia)



KULLERKUPU ÕPPEMÄNG ÕUES

Vaata tegevust SIIN!


PÄIKESEKIISU ÕUETEGEVUS PRÜGI SORTEERIMISEST
(õpetaja Reet)



PÄIKESEKIISU ÕUETEGEVUS
(õpetaja Merilin)




PÄIKESERATTA ÕUETEGEVUS
(õpetaja Kristi)

Päikeseratta õuesõppe tegevus oli jääkamakate kogumine, loendamine ja võrdlemine. Kujude ja suuruste vaatlemine. Lisaks lapsed mängisid omaalgatuslikult poodi, kus jää oli nii raha kui kaup. Müüja ütles mitu jääkamakat ta soovis oma kauba eest saada ning ostja pidi nii palju talle kamakaid loendama.


PÄIKESEKILLUKE
(õpetajad Merike ja Ülle)



Friday, January 6, 2017

Kolmekuningapäev lasteaias

Kuuse ärasaatmispidu toimus jõulupeo temaatika jätkuna. Isa oli taas läinud Austraaliasse tööle ning lapse igatsus oli kasvanud väga suureks. Siinkohal osutus abiliseks jällegi Skype, mille vahendusel õnnestus perel isaga suhelda ja oma emotsioone jagada.
Poisid tuletasid taas telefonide tantsuga isale meelde, kui kiire ikka täiskasvanutel kogu aeg on. Vahva ja lõbusa Cumballeja lauluga õpetas isa ema abiga lastele arvuti teel selgeks mõned "austraalia" keelsed sõnad. Tüdrukud tantsisid viimast korda kuusele ning küünlalaulu saatel said lapsed tõdeda, et nende südameis valitseb vaid headus ning sõbralikkus. Isa oli ka enne ärasõitu lastele kuuse alla jätnud jõuluhõngulise üllatuskorvi.

Veel viimast korda soovisime üheskoos:
HÜVASTI NÜÜD JÕULUPUU ...
HÜVASTI JÕULUEHTED PUUL ...
HEAD AASTAT UUT!
HEAD AASTAT UUT!