Õuesõpe jaanuarikuus

NAERULINNUD
(õpetaja Annela)

Vestlesime lastega tormisest ilmast ning proovisime maast leitud okstest "kirjutada" oma nime esitähe (eelnevalt toas kordasime kõikidega tähed üle).

MESIMUMMUD

(õpetajad Külli ja Kaili)

Mesimmide õppemäng "Erinevate kodude leidmine etteantud tunnuste alusel"

Mängu käik: 

Laps (mängujuht) näitas ette erinevaid liigutusi, häälitsusi, teised matkisid teda, liikudes mängujuhi "koju", 

mis oli eelnevalt kokku lepitud.

Kõik lapsed said olla mängujuhid!

Vaata tegevust SIIN!



VIKERKAARE ÕUESÕPPEPÄEV
(õpetaja Silva)

Meisterdasime lastega okstest, lehtedest ja lumekuubikutest Hamba Mari. Jutustan:

Hamba Mari lugu

Igal hommikul käis Mari enda hambaid pesemas ning tervitas oma säravvalgeid hambaid: Tere hommikust hambad!”. Hambad suurest rõõmust alati vastasid: “Tere hommikust, Mari!”

M: “Küll mul on hea meel, et mul on nii ilusad ja terved hambad!”

H: ”Jah, aga vaata, et sa meile ikka ilusasti närimistööd ka annaks ja sööd ikka tervislikku toitu. Oleme väga rõõmsad, et meie eest hästi hoolitsed!”

(Loeme lastega kokku, mitu hammast on Maril suus)

Hamba Mari läheb kööki ning ema annab hommikusöögiks neljaviljaputru. Peale närib Mari kapsast ning kuuleb, kuidas ka hambad suus on rahul, et saavad närimismängu mängida.

Lõunaks aga tuleb külla tädi Malle. Tädi Mallel on üllatus ning kingib Marile suure kotitäie lutsukomme. Tüdruk on nii rõõmus ja asub kohe komme sööma. Nii möödub lausa terve päev, mil neiu magusakoti kallal käib ja muudkui uusi maiustusi sisse pugib..

Samal ajal aga hammastel tekib omavaheline vestlus:

1. Hammas: ”Ei tea, kas Mari on meid täiesti ära unustanud? Lutsutab muudkui seda kummalist asja, millest niipalju suhkrut välja voolab!”

2. Hammas: „Imelik jah! Ta lubas meid ju hoida.. Nüüd terve päev aga magusa sees elamegi. Varsti tulevad ka sööbikud ja pisikud meile kallale. Mis siis saab?”

3. Hammas: ”Ah teate mis! Mängime Marile vingerpussi. Niiviisi magusa sees end leotades ja pisikuid oodates hakkab igav. Loeme õige mängust väljalangemis luuletust ja mängime peitust!”

Kõik hambad: „Hurraaa! Jaaa!”

(Uurin lastelt, millist väljalangemise liisusalmi nemad teavad ja kõik loevad hammastega ühel meelel kaasa „Üki-kaki-kommi-nommi, vanamees hüppas üle pommi.. jne

Kusjuures ajast-aega kõik teavad seda üht ja sama liisusalmi, aga ise seda konkreetset neile õpetanud pole.)

  

Mängust välja jäi kaheksast hambast üks, kes oskas ennast väga osavalt ära peita.

(Arvutame lastega mitu hammast alles jäi)

Õhtul tuli Mari hambaid pesema. Pärast pesu aga jäi vaatama ja mõtlema, et midagi oleks nagu puudu. Mis see küll on? Ei tea... No pole hullu. Ning nii läks Mari magama.

Hommikul hambaid pestes sai nüüd tüdruk aru, et üks hammas on ju täiesti ära kadunud.

Mari ehmunult: ”Mis juhtus, miks minu üks hammas kadunud on?”

Hambad: „Ise sa neid komme muudkui lutsutasid, mis meil muud siis teha oli. Hakkasime peitusmängu mängima!”

M: „Häh, olete alles rumalad ja vastikud! Mina söön, mida mina tahan ja teie peate oma tööd tegema ja ilusati suus olema!”

Nii marssis tüdruk näost punasena enda tuppa edasi komme lutsutama.

Aga hambad ei jätnud samuti jonni ja järjekindlalt muudkui mängisid peitust edasi.

(Loeme lastega liisusalmi ja arvutame. Mitu hammast kadus ära? Mitu jäi alles.)

Lõpuks jäi alles ainult üks hammas. Õhtul nutusena ja näost punasena pesi Mari oma viimast hammast ning küsis: „Miks sina siis mul ainsana alles jäid?”

(Lapsed, mis arvate teie, miks hammas alles jäi? Lapsed teadsid öelda, et ega hammas üksi saanud endale väljalangemise luuletust lugeda.

Kas Marile ikka tulevad uued hambad asemele? Arvasime, et kui Mari lubab, et hakkab vähem magusat sööma, peseb hambaid ja kasutab hambaniiti, siis kindlasti kasvavad talle uued hambad. Aga siis on uued hambad jäävhambad ja neid tuleb väga hästi hoida.)

Muinasjutt muudetud endale käepärasemaks teatritükist „Lutsukomm ja 200 vanaisa”.

PÄIKESEPÕNGERJAD

(õpetaja Mariza-Monika)

Meie, Päikesepõngerjad moodustasime mahalangenud okstest silpe ja 

püüdsime neid siis ka kokku lugeda.

PÄIKESEPÕNGERJAD

(õpetaja Leane)

Värskelt maha sadanud lumi tekitas lastes tegutsemislusti. Lapsed veeretasid suured lumepallid ja võrdlesid neid omavahel - suurem, väiksem, kandiline, piklik jne).
Veel võrdlesid lapsed oma saapaid ja puhtale lumele tehtud jalajälgi - saapamustrit.

PÄIKESEPÕRNIKAD

(õpetaja Mare)

PÄIKESEPÕRNIKAD

(õpetaja Kadri)

 

PÄIKESEPESA ÕUESÕPE

(õpetaja Aet)

Vaata õuesõppetegevusi SIIT!

PÄIKESEJÄNKUDE ÕUESÕPPETEGEVUS

(õpetajad Kristin ja Katrin)

Orienteerumine lasteaia loodusrajal, mõistatuste lahendamine.

PÄEVALILLE ÕUESÕPE

(õpetaja Kai)

PÄEVALILLE ÕUESÕPE

(õpetaja Silvia)

KULLERKUPU ÕPPEMÄNG ÕUES

Vaata tegevust SIIN!

PÄIKESEKIISU ÕUETEGEVUS PRÜGI SORTEERIMISEST

(õpetaja Reet)

PÄIKESEKIISU ÕUETEGEVUS

(õpetaja Merilin)

PÄIKESERATTA ÕUETEGEVUS

(õpetaja Kristi)

Päikeseratta õuesõppe tegevus oli jääkamakate kogumine, loendamine ja võrdlemine. Kujude ja suuruste vaatlemine. Lisaks lapsed mängisid omaalgatuslikult poodi, kus jää oli nii raha kui kaup. Müüja ütles mitu jääkamakat ta soovis oma kauba eest saada ning ostja pidi nii palju talle kamakaid loendama.

PÄIKESEKILLUKE

(õpetajad Merike ja Ülle)